Merevee akvaarium

Soolase veega mereakvaariumis elustub tükike mälestusi sukeldumisest puhkusereisil… Unistus jälgida  oma kodus omapäraste mereliste eluvormide tegemisi võib täituda soetades endale mereakvaariumi.
Viimase 20-30 aasta jooksul on tehnika ja teadmised teinud suure arengu ja nüüd on tõesti reaalselt võimalik oma kodus või kontoris pidada eksootilisi kalu, polüüpe, krevette, koralle, ka  madripoore e. kaheksa- ja kuueharulisi koralle ja paljusid teisi põnevaid mereelukaid. Varem oli see võimatu.
Teist võib saada mereakvaariumi omanik, kui teil on kindel tahtmine!

Alustuseks tuleb tunnistada, et vaja on mitu korda rohkem oma aega ja rahalisi vahendeid panustada kui magevee akvaariumi puhul. Tuleb tundma õppida mereloomade elu ja käitumist, neile eluks vajalikke tingimusi. Omaette teadus on vee keemia ja lisandid. Hädavajalik on vastava tehnika soetamine ja haldamine. Mõtlema peab ka sellele, kes hoolitseb teie lemmikute eest pühade ajal, puhkusel olles?..See kõik ei ole lihtne, kuid tänapäeval täiesti võimalik! 
Kui omal napib teadmisi ja kogemust, pakub meie firma konsultatsioone ja abi Tartus.
Ületades kõik raskused on värvika veealuse maailma jälgimine põnev ja rahustav nauding!

Mõned soovitused alustavale mereakvaariumi sõbrale

Ei tasu koonerdada valgustite  ja skimmeri pealt

Täpselt arvutatud valgustugevus loob akvaariumis hämmastavaid valgusefekte. 
Valgus on eluliselt vajalik korallrifi elanike kasvuks ja arenguks!

Mõni aeg tagasi kasutati põhiliselt metallhalogeniidlampe mereakvaariumite valgustamiseks, kombineerides neid luminofoorlampidega.

Nüüd on selline kombinatsioon LED-lampide poolt peaaegu täielikult välja tõrjutud. Ärge hoidke valgustuse pealt kokku, ega ostke väga odavaid Hiina tooteid, mida pakutakse tänapäeval külluses! Akvaariumi jaoks sobiva valgusti valimisel aitavad teid meie eksperdid.

Uurige alati millist valgustust on vaja nende organismide jaoks, keda kavatsete oma akvaariumis pidada. Ainult kalu sisaldava mereakvaariumi valgustamiseks piisab luminofoorlampidest.

Soolase veega suletud süsteemides  on põhiliseks filtriks flotaator e.skimmer, vahueraldaja). Ta eemaldab enamuse valkudest(kile pinnal) ja peene hõljumi enne normaalse bioloogilise lagunemise protsessi algust, hoides samal ajal ära akvaariumi saastumise toksiliste ainetega. Soovitan osta flotaator 2-3 korda suurema akvaariumi jaoks kui teie oma on. Flotaatori võimsust saab vajadusel reguleerida.

Spetsiaalselt ettevalmistatud vesi

Merevee valmistamiseks sobib ainult igasuguste lisanditeta vesi. Kraanivesi selleks ei sobi, liiga palju on aineid, mis pole mereveele omased (sisaldab sageli nitraate, orgaanilisi aineid, metalliioone, baktereid jms. 20–30 mg/l, akvaariumis peaks aga nende ainete kontsentratsioon olema 0,5 mg/l)..

Kasutada tuleb pöördosmoosi filtrit ja probleem on lahendatud! Parema tulemuse saamiseks juhitakse pöördosmoosil vesi läbi ioonvahetusvaikude segu. Lõpus mõõdetakse soolade sisaldust vees, kasutades TDS-meetrit. Ideaalis peaks tulemus olema 0 ppm.

Suur hulk “elusaid kive” asendab bioloogilist filtrit

“Elusad kivid” on korallrifi-akvaariumi tähtsaim osa!. Neid on hea kasutada ka ainult kaladega asustatud mereakvaariumis, kuna aitavad hoida bioloogilist tasakaalu.  “Elusatel kividel” elavad- arenevad paljud bakterid ja väikesed organismid. Kõige olulisem on nende bioloogilise filtrina toimimine. Need väikesed organismid suudavad lühikese aja jooksul hävitada laguaineid, peamiselt lämmastikku sisaldavaid orgaanilisi ühendeid. See mikromaailm on vajalik stabiilse bioloogilise tasakaalu saavutamiseks.

“Elusate kivide” kasutamine on korallrifi-akvaariumi jaoks kohustuslik!

Akvaarium tuleb õigesti käivitada

Värskelt soolatud vesi peab enne seisma-küpsema, kui sinna esimesi elanikke saab tuua! Nelja päeva pärast võib esimesed asustatud ”elusad kivid” sisse panna. Ühendage sujuvalt valgustid ja filtrid. Viimasel ajal on laialdaselt kasutusel kasulike bakterite tüved, et käivitamise algul stabiliseerida vee parameetreid, takistades esmaste vetikate liiga kiiret arengut.

Kui kõik vee näitajad muutuvad stabiilseks (umbes 4–6 nädala pärast), võib esimesteks asukateks tuua mõned selgrootud loomad(merisiilikud, molluskid, jt). Alustage paari loomaga ja jälgige, kas nad tunnevad end hästi. Nii nitriteid kui nitraate (ammoniaaki) ei tohi vees olla! Nitraatide maksimaalne kontsentratsioon vees on lubatud 10 mg/l. Võimalusel panna  esimesel nädalal vette Caulerpa vetikaid. Need makroskoopilised üherakulised rohevetikad seovad nitraate ja pärsivad alamate vetikate kasvu.

Esimesed kalad võiks tuua umbes kuu aja möödudes. Järjest kalu lisades võiks lõplik asurkond välja kujuneda 3-6 kuu jooksul.

Ainult pikkamööda ja läbimõeldult erinevaid elusorganisme asustades saate ilusa ja ökoloogiliselt tasakaalus akvaariumi!

Optimaalne ja teadlik akvaariumi asustamine

Ostke oma akvaariumisse ainult neid elukaid, kelle olete eelnevalt välja valinud ja kelle vajadustest olete hästi teadlikud. Te ei tohiks spontaanselt kaupluses teha otsust osta see ilus loomake! Teadmatusest võite osta kellegi, kes ei sobi teie akvaariumi!

Asetage staatilised loomad vastavalt nende valguse ja veevoolu vajadustele. Valguslembesed loomad, nagu madripoorkorallid(8 ja 6 harulised korallid), suuremad molluskid jt. tuleks asetada otse valgusallika alla. Anemonid  eelistavad mõõduka valgustusega tsoone ning varjuloomad tuleks paigutada vähese valgustusega alale.

Pöörake tähelepanu sellele, et loomade vahel oleks piisavalt ruumi, et nad üksteist ei torgiks või segaks! Tuleb arvestada neile  vajaliku vee liikumise kiirusega,sest sellest oleneb nende võimekus toituda.

Ärge pange akvaariumi liiga palju kalu, et ei tekiks võitlust territooriumi pärast! Kaladest, kes söövad sulelisi usse või pehmeid koralle, tuleks mereakvaariumis loobuda.

Mehaanilisi filtreid tuleb sageli puhastada

Mehaanilised filtrid ja äravoolu sõelad saastuvad kiiresti hõljuvate osakeste ja vetikatega. See orgaaniline sodi uhutakse uuesti vette. Seetõttu tuleks mehaanilisi filtreid puhastada 1-2 korda nädalas. Muidu koguneb neisse tohutul hulgal baktereid, mis teatud tingimustel võivad vette mürgiseid aineid eraldada.

Tugev vee ringlemine, hoovused. 

5-10-kordne akvaariumivee läbipumpamine tunnis

Kõik akvaariumi osad peavad tundma pidevalt voolavat vett, n.n. hoovusi. See hoiab ära hõljuvate osakeste sadestumise ja vahu (kile) moodustumise vee pinnale. Vee voolu- ja lainepumpade abil on see hõlpsasti teostatav. 

Üldine vee vooluhulk peab olema tugev ja samal ajal peavad selle väiksemad kõrvalharud voolama pehmelt ja mitmes suunas!

Kasutatakse spetsiaalseid kontrollereid, mis suunavad veealust vooluvett! Samal ajal  eemaldatakse selgrootute jäänused. Kogu veemass peab pidevalt intensiivselt liikuma, et pinnakihis toimuks pidev gaaside vahetus. Sõltuvalt akvaariumi veesüsteemi ehitusest võivad voolupumbad olla kas sisemised (sukeldatavad) või välised, mis on torude abil ühendatud  akvaariumiga.

Regulaarne ainete lisamine akvaariumisse

Kõik akvaariumis elavad organismid tarbivad igapäevaselt erinevaid mineraalaineid ja  mikroelemente. Väga olulised on kaltsium, strontsium, jood, baarium, mangaan, molübdeen jne. Nende ainete kontsentratsioon vees muutub pidevalt. Korallid on väga tundlikud pisemagi muutuse suhtes vees!

Näiteks kaltsiumi hulka saab kergesti tõsta kasutades vastavat reaktorit või manustades spetsiaalseid lahuseid käsitsi. Vee näitajaid tuleb pidevalt jälgida ja testida, et alati oleks tagatud eluliselt vajalike mineraalainete hulk kõigile rifi elanikele.  

Regulaarne veevahetus

Väga olulised on regulaarsed osalised veevahetused. Nii eemaldatakse soovimatud mürgised ained veest, lisades samas rifi elanikele eluliselt vajalikke mikroelemente. Esialgu soovitatakse vett vahetada ca 10% akvaariumi mahtust 1-2 korda kuus. Samal ajal tuleb pidevalt jälgida kõiki vee näitajaid ja pidada nende üle ranget arvestust! 

Ainult kaladega asustatud akvaariumis tuleb igakuiselt vahetada umbes 20–25% veest, kuid mitte rohkem kui 30%! Muidu läheb bioloogiline tasakaal paigast ära. Suure ühekordse veevahetuse korral muutuvad vee näitajad liiga järsult. Seda tuleb vältida!

Ökonoomne ja tasakaalustatud toitmine

Toitmine peaks toimuma 1-2 korda päevas ja ainult sellises koguses, et elukad jõuaksid kohe kõik ära süüa. Pakkuge oma loomadele mitmekülgset toitu, näiteks erinevaid külmutatud toidusegusid, kuivtoite või elusat toitu. Aeg-ajalt tuleb anda vitamiine.

Suurem osa söömata jäänud toidust tuleks akvaariumist eemaldada, kuna see laguneb kiiresti ja reostab sellega vett. Väike parveke krevette saab ülejääkide kõrvaldamisega väga hästi hakkama. Anemone tuleks sööta 1-2 korda nädalas molluskite lihaga või Tetra-Tips’i abil.

Planktontoidulisi võib sööta sügavkülmutatud, kuid hoolikalt ülessulatatud toiduga, kasutades selleks pipetti. Sellise toitmise ajaks tuleks vee voolupumbad välja lülitada. Õige kooslusega rifil toodetakse iseseisvalt palju erinevaid toiduobjekte, nii et kord nädalas võib teha akvaariumis paastupäeva.

Põhitõed

  • Paljud selgrootud kasvavad heades tingimustes üsna kiiresti suureks. Võib juhtuda, et näiteks väikesed 10 cm läbimõõduga nahksed korallid jõuavad 2-3 aastaga 50 cm-ni ja hakkavad segama teisi elanikke. Planeerige neile piisavalt kasvuruumi.
  • Kõik loomad eritavad  mingisuguseid aineid, samuti ka n.n. kõvad korallid. Kui ühes akvaariumis on ülekaalus pehmed ja nahksed korallid, siis madripoorkorallid pikalt vastu ei pea, kuna sisekliima kujuneb vastavalt valitsevate korallide vajadustele. Nii on see looduses. Pehmed ja nahksed korallid kasvavad saastatumas keskkonnas kui madripoor korallid. Samas ka pehmed korallid ei kasva madripoorkorallide enamusega akvaariumis.
  • Kuna segaakvaariumid on tihedalt asustatud selgrootute poolt, tuleks kalu asustada väga vähe ja hoolikalt valides, kes tunneks end piiratud ruumis hästi.
  • Väga oluline on akvaariumi valgustus. Tuleks täpselt teada oma akvaariumi elanike valgusnõudlust. Näiteks madripoorkorallid eelistavad väga eredat valgust, Anemonid  tunnevad end keskmiselt valgustatud aladel paremini.
  • Nõudlikke elukaid tuleks hoida spetsiaalses akvaariumis, et pakkuda eritingimusi vastavalt nende vajadustele.
  • Klounkalad(Amphiprion percula) ja anemonid elavad vastastikku abistades koos. Neid sõpru ei tohi lahutada. Anemonid liiguvad sageli kõige sobivamat püsivat kohta otsides ringi, mistõttu võivad nad oma kõrvetavate kombitsatega tõsiselt vigastada teisi elanikke. 
  • Suured kalad vajavad palju vaba ruumi ujumiseks. Nad peavad saama piisavalt liikuda, kuid vajavad ka erinevaid varjepaiku. Näiteks Triggerfishi ja suurte Ingelkalade jaoks peaks akvaariumi maht olema 800-1000 liitrit!
  • Vahemere, Punase mere ja Kariibi mere loomi tuleks hoida neile sobivates biotoopides.
  • Kaheksajala, seepia, angerja, lesta, oravarre ja paljude teiste pidamiseks on vaja rohkem teadmisi. Jätame nende kaladega akvaariumid kogenud huvilistele.

Akvaariumi varustus

Asukoht

Akvaariumi paigutus ruumis on väga oluline, sest aluspinnale langeb väga suur koormus. Akvaarium kaalub umbes kaks mahuosa. Mereakvaariumid algavad reeglina 200 liitrist, keskmise soolase veega akvaariumi maht on 400–800 liitrit ja ainult erandina üle 1000 liitri. Nii akvaariumi kujundus kui ka ruumi põrand peavad sellist raskust taluma. Seetõttu tuleb jälgida stabiilsust. Veenduge, et akvaarium on loodis ja kindlal alusel.

Akvaarium ei tohi olla liiga lähedal aknale, kuna otsene päikesevalgus mõjutab vetikate kasvu. Temperatuur ja valgus peavad olema võimalikult ühtlaselt stabiilsed. Igasugused kõikumised mõjutavad süsteemi bioloogiat. Valige hoolega  akvaariumi asukohta – pärast akvaariumi täitmist ei saa seda enam teise kohta nihutada!

Materjal ja suurus

Akvaariumid on valmistatud orgaanilisest või tavalisest klaasist. Parim on klaasist akvaarium silikoonist ühendustega. Suurte akvaariumite puhul kasutatakse piki- ja ristisuunas tugevdusi konstruktsiooni parandamiseks. Klaasi paksus sõltub akvaariumi mahust. Meie eksperdid aitavad klaasi paksust õigesti arvutada.

Pange tähele, et kaugused vees näivad optiliselt väiksemana. Seetõttu peaksite valima akvaariumi, mille laius on vähemalt 60 cm, soovitavalt 70 või 80 cm. Kõrgus peaks olema maksimaalselt 70 – 75 cm, et saaksite oma käega põhja katsuda. Pikkus peaks olema vähemalt 1m.

Parim suurus algajale on 130 x 60 x 60 cm. Soovitavalt mida mahukam, seda parem. Suures akvaariumis on bioloogilist tasakaalu parem saavutada ja varustuse paigutamiseks on rohkem ruumi.

Veealune vool

Kahjuks pole tehnilised seadmed eriti ilusad. Kõige vähem riivab silma allavooluga süsteem, kus vesi pinnalt juhitakse toru kaudu akvaariumi alla filtrisse ja sealt pumbatakse puhastatud vesi tagasi.

Vajalik tehnika jääb vaatajale nähtamatuks, ent samas on hoolduseks kättesaadav. Seadmete arv dekoratiivses osas on väike ja ei vigasta elukaid.

Akvaariumi alus

Sisustatud akvaariumi kaal võib ulatuda, sõltuvalt mahust, kuni paari tonnini. Seetõttu on vaja, et kaal jaotuks ühtlaselt toetuspinnale. Kõige sobivam on kasutada metallist raami, mis on kaetud vineeri või OSB plaadiga. Akvaariumi aluse plaat võiks olla natuke suurem kui akvaariumi põhi, kaitstes klaasi juhuslike löökide eest. Akvaariumi põhjaklaasi  ja alusplaadi vahele tuleb asetada pehmendusmatt.

Alusraami kõrgus võiks olla mitte vähem kui 800mm, et sinna mahuksid kõik vajalikud tehnilised seadmed.

Alusraami saab varjata mööbliplaatidega vms. Samas stiilis mõelda ka akvaariumi valgusti kate, et ere valgus ei paistaks vaatajale silma.

Alusraami võib teha ka puidust, kuid niiskusega paisudes võib probleeme tulla.

Selles artiklis sai tutvustatud vaid väikest osa tehnilistest detailidest mis on vajalikud mereakvaariumi käivitamiseks.

Tänapäeval võib piisavalt teavet leida vee-elukate omaduste ja käitumise kohta internetist või küsida spetsialistide käest.

Võta ühendust

Nimi *
E-post *
Teade